TALU AJALUGU
Esimesteks Suure-Tamme talu omanikeks olid Peeter ja Eduard Kübar (14.02.1891 - 06.02.1972, maetud Rõuges Jaanipeebu kalmistul). Vahepeal kuulus talu maa kolhoosile "Parem Tulevik", mis hiljem kandis nime Ruusmäe kolhoos. 11.11.1994.a Võru Maavalitsuse otsusega tagastati õigusvastaselt võõrandatud vara "Mustahamba 49" talu maa 56,76 hektarit (praegune Suure-Tamme talu) Elfriede Kõvale (10.03.1920 - 21.01.2006), kes oli Eduard ja Selma Kübara (22.01.1894 - 22.07.1973) tütar. Peeter Kübara maad jäid tagastamata, kuna ei suudetud tuvastada tema sugulasi, sest vajalikud dokumendid olid kadunud. Peetri kohta ei olnud andmeid ka kirikuraamatus.
18.12.1995 loovutas Elfriede Kõva oma maad poegadele Lembit (24.10.1944 -) ja Ülo Kõvale (16.02.1953 - 08.06.2009), kummalegi 1/2 talu maast. 11.01.2002 tegid Ülo ja Lembit Kõva avalduse Võru notarile kinnistusraamatu kande parandamiseks, kinnistu jagamiseks, kaasomandi lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks. Selleks ajaks oli kinnistusraamatu kinnistusregistriosas "Mustahamba 49" kandnud nime Tammeharu. Peale kaasomandi lõpetamist ehk siis alates 11.01.2002 kannab meie talu nime Suure-Tamme.
Kuna meie talu maal elas Elmar Kutsar, majas, mille ehitas omal ajal Eduard Kübar, tuli seadusest tulenevalt 1995. aastal E. Kutsarile eraldada 2 hektarit maad ümber taluhoone. 2005 aastal sai kirjutatud esimene avaldus Haanja Vallavalitsusele maa tagasi saamiseks, kuna Elmar Kutsar oli surnud ja maa läks riigiomandisse. 24.09.2009 anti Haanja Vallavalitsuse korraldusega nõusolek Kutsarile vahepeal kuuluva maatüki liitmiseks Suure-Tamme talu maadega. 12.03. 2010 leidis Võru maavanema korraldusega aset maa erastamine kinnisasjaga liitmiseks ning maatükk pindalaga 9713 ruutmeetrit sai nime Mareki maaüksus.
14.04.2009 pärandas Ülo Kõva kinkelepinguga Suure-Tamme talu maad oma ainsale pojale Marek Kõvale. 12.10.2009 sai Marekist Suure-Tamme talu omanik.
Hoonete ehitamisest
Marek hakkas isaga ehitama maja alates 16. eluaastast. Alguses käis Ülo Kõva Osulast traktoriga Jumps maja ehitamas. Kuna vahemaa oli kuskil 40 km, siis andis traktoris ikka loksuda küll (1,5 tundi). Kuna teekond oli pikk, siis algul ööbiti vanavanaema (Silvia Mölder) juures Ruusmäel.
Esimeseks elukohaks "Tammeharu" kinnistul oli kolmnurgakujuline väike putka mõõduga 4 m2, kus puudus vool ja küte. See putka on säilinud ka tänapäevani ning sellest on saanud välikäimla ja vool on ka sees. Tervenisti sai vool kinnistule aastal 1992.
1993. a oli väga raske saada kvaliteetseid ehitusmaterjale, eriti telliskive. Sellistest kividest valmis kunagi tallu esimene pliit, mille ehitas Valter Mölder (15.07.1927 - 10.10.2007) - Meiki, Aavo ja Mati isa. 2006. aastal just ebakvaliteetsete kivide tõttu, sai pliit välja lõhutud ja Viljandi meistri (Allan Luha Mustlast) poolt uus ehitatud. Juurde sai tehtud ka kamin ja ahi. Talu hooned on ehitatud puidust, toormaterjal on pärit oma talu metsast. Hoonete ehitamisel olid abiks Meiki Kõva (hetkel Meiki Liiv) - Mareki ema ja Meiki vennad Mati ja Aavo. Sauna ehitamisel korra oli abiks ka minu deduška (Kristjan Kõva vanaisa Aleksei Ivanov 14.10.1941 - ). 1997. aasta sügisel sai kaevatud esimene tiik. Kuna maa oli soine, siis tiigi keskele sai jäetud saar. Tiiki sai sisse toodud Kuldre kalakasvatusest 1500 karpkala ja 1000 linaskit. Samal aastal sai toodud kahe traktoriga "Kirovitš" vana taluhoone kõrvalt värskelt valminud tiigi äärde suhteliselt hästi säilinud ait, millest sai saunahoone.
Vahepeal pidi Marek minema aega teenima ning peale ajateenistust võttis Marek naise ning jäi elama Valga linna. Sellel ajal käis Marek maja ehitamas tööst vabal ajal. Suure-Tamme tallu kolis Marek 2005. aastal ning pere kolis 2006. aastal. Kolida tuli sisuliselt liivahunnikute vahele, kuna esimese korruse põrand oli alles tegemisel ja teisel korrusel siseviimistlus puudus.
Kuna 1997 - 2005 aasta vana taluhoone kuulus riigiomandisse, siis kahjuks polnud võimalik seda säilitada. 2012 sai vana taluhoone tema varisemisohu tõttu ära lammutatud ning 2013. aastal sai taastatud vana talu hoone ja uue hoone vahele veekogu, kus on plaanis hakata kasvatama forelli. Vanasti oli ka ehitatud tammi kohal tamm, millele oli rajatud vesiveski, kus jahvatati vilja nii oma talu loomadele kui ka naabertaludele. Kui talus elas Eduard Kübar, Mustahamba külas oli 7 talu ning taastatud veekogu ja Palujüri järve ühendanud oja (Plaagi oja) vee kõrgus oli piisav, et naaberküla poisid said Mustahambale parvega sõita.
Tammi juures olevat veelaiendit kasutati vahetult enne pügamist ka lammaste pesemiseks. Hetkel on vanast talukohast säilinud puuviljaaed, vanalauda müürid, mis olid ehitatud maakividest, maaalune kelder ning viljaait, mis sai uue hoone juurde saunaks. Kindlasti tuleb mainida ka seda, et meie talu asub ürgorus ja kunagi väga ammu võis siin läbi voolata suur jõgi, millele viitab maastiku eripära. Aga kuna täpsed faktid puuduvad, siis see võib olla ka üks müütidest. Hetkel on aasta 2014 ning ehitus jätkub.
Esimesteks Suure-Tamme talu omanikeks olid Peeter ja Eduard Kübar (14.02.1891 - 06.02.1972, maetud Rõuges Jaanipeebu kalmistul). Vahepeal kuulus talu maa kolhoosile "Parem Tulevik", mis hiljem kandis nime Ruusmäe kolhoos. 11.11.1994.a Võru Maavalitsuse otsusega tagastati õigusvastaselt võõrandatud vara "Mustahamba 49" talu maa 56,76 hektarit (praegune Suure-Tamme talu) Elfriede Kõvale (10.03.1920 - 21.01.2006), kes oli Eduard ja Selma Kübara (22.01.1894 - 22.07.1973) tütar. Peeter Kübara maad jäid tagastamata, kuna ei suudetud tuvastada tema sugulasi, sest vajalikud dokumendid olid kadunud. Peetri kohta ei olnud andmeid ka kirikuraamatus.
18.12.1995 loovutas Elfriede Kõva oma maad poegadele Lembit (24.10.1944 -) ja Ülo Kõvale (16.02.1953 - 08.06.2009), kummalegi 1/2 talu maast. 11.01.2002 tegid Ülo ja Lembit Kõva avalduse Võru notarile kinnistusraamatu kande parandamiseks, kinnistu jagamiseks, kaasomandi lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks. Selleks ajaks oli kinnistusraamatu kinnistusregistriosas "Mustahamba 49" kandnud nime Tammeharu. Peale kaasomandi lõpetamist ehk siis alates 11.01.2002 kannab meie talu nime Suure-Tamme.
Kuna meie talu maal elas Elmar Kutsar, majas, mille ehitas omal ajal Eduard Kübar, tuli seadusest tulenevalt 1995. aastal E. Kutsarile eraldada 2 hektarit maad ümber taluhoone. 2005 aastal sai kirjutatud esimene avaldus Haanja Vallavalitsusele maa tagasi saamiseks, kuna Elmar Kutsar oli surnud ja maa läks riigiomandisse. 24.09.2009 anti Haanja Vallavalitsuse korraldusega nõusolek Kutsarile vahepeal kuuluva maatüki liitmiseks Suure-Tamme talu maadega. 12.03. 2010 leidis Võru maavanema korraldusega aset maa erastamine kinnisasjaga liitmiseks ning maatükk pindalaga 9713 ruutmeetrit sai nime Mareki maaüksus.
14.04.2009 pärandas Ülo Kõva kinkelepinguga Suure-Tamme talu maad oma ainsale pojale Marek Kõvale. 12.10.2009 sai Marekist Suure-Tamme talu omanik.
Hoonete ehitamisest
Marek hakkas isaga ehitama maja alates 16. eluaastast. Alguses käis Ülo Kõva Osulast traktoriga Jumps maja ehitamas. Kuna vahemaa oli kuskil 40 km, siis andis traktoris ikka loksuda küll (1,5 tundi). Kuna teekond oli pikk, siis algul ööbiti vanavanaema (Silvia Mölder) juures Ruusmäel.
Esimeseks elukohaks "Tammeharu" kinnistul oli kolmnurgakujuline väike putka mõõduga 4 m2, kus puudus vool ja küte. See putka on säilinud ka tänapäevani ning sellest on saanud välikäimla ja vool on ka sees. Tervenisti sai vool kinnistule aastal 1992.
1993. a oli väga raske saada kvaliteetseid ehitusmaterjale, eriti telliskive. Sellistest kividest valmis kunagi tallu esimene pliit, mille ehitas Valter Mölder (15.07.1927 - 10.10.2007) - Meiki, Aavo ja Mati isa. 2006. aastal just ebakvaliteetsete kivide tõttu, sai pliit välja lõhutud ja Viljandi meistri (Allan Luha Mustlast) poolt uus ehitatud. Juurde sai tehtud ka kamin ja ahi. Talu hooned on ehitatud puidust, toormaterjal on pärit oma talu metsast. Hoonete ehitamisel olid abiks Meiki Kõva (hetkel Meiki Liiv) - Mareki ema ja Meiki vennad Mati ja Aavo. Sauna ehitamisel korra oli abiks ka minu deduška (Kristjan Kõva vanaisa Aleksei Ivanov 14.10.1941 - ). 1997. aasta sügisel sai kaevatud esimene tiik. Kuna maa oli soine, siis tiigi keskele sai jäetud saar. Tiiki sai sisse toodud Kuldre kalakasvatusest 1500 karpkala ja 1000 linaskit. Samal aastal sai toodud kahe traktoriga "Kirovitš" vana taluhoone kõrvalt värskelt valminud tiigi äärde suhteliselt hästi säilinud ait, millest sai saunahoone.
Vahepeal pidi Marek minema aega teenima ning peale ajateenistust võttis Marek naise ning jäi elama Valga linna. Sellel ajal käis Marek maja ehitamas tööst vabal ajal. Suure-Tamme tallu kolis Marek 2005. aastal ning pere kolis 2006. aastal. Kolida tuli sisuliselt liivahunnikute vahele, kuna esimese korruse põrand oli alles tegemisel ja teisel korrusel siseviimistlus puudus.
Kuna 1997 - 2005 aasta vana taluhoone kuulus riigiomandisse, siis kahjuks polnud võimalik seda säilitada. 2012 sai vana taluhoone tema varisemisohu tõttu ära lammutatud ning 2013. aastal sai taastatud vana talu hoone ja uue hoone vahele veekogu, kus on plaanis hakata kasvatama forelli. Vanasti oli ka ehitatud tammi kohal tamm, millele oli rajatud vesiveski, kus jahvatati vilja nii oma talu loomadele kui ka naabertaludele. Kui talus elas Eduard Kübar, Mustahamba külas oli 7 talu ning taastatud veekogu ja Palujüri järve ühendanud oja (Plaagi oja) vee kõrgus oli piisav, et naaberküla poisid said Mustahambale parvega sõita.
Tammi juures olevat veelaiendit kasutati vahetult enne pügamist ka lammaste pesemiseks. Hetkel on vanast talukohast säilinud puuviljaaed, vanalauda müürid, mis olid ehitatud maakividest, maaalune kelder ning viljaait, mis sai uue hoone juurde saunaks. Kindlasti tuleb mainida ka seda, et meie talu asub ürgorus ja kunagi väga ammu võis siin läbi voolata suur jõgi, millele viitab maastiku eripära. Aga kuna täpsed faktid puuduvad, siis see võib olla ka üks müütidest. Hetkel on aasta 2014 ning ehitus jätkub.