Mustahamba tamm kasvab Haanja vallas Raagi külas Suuretamme talu lähedal. Talu endine nimi oli Mustahamba. Tamm asub otse Ruusmäe-Rõuge maantee ääres. Puu kõrguseks mõõtsin 2001. a. 24 m ja tüve rinnasümbermõõduks 663 cm. Ilusat, peaaegu maani ulatuva võraga puud on ühel oma joonisel kujutanud ka Günther Friedrich Reindorff.
Puu tüve uurides leidsin, et selle kooresse oli kunagi ammu uuristatud väikesi riste. Viis nendest olid selgesti märgatavad, kuid mitmed nii kinni kasvanud, et krobelises korbas oli neid peaaegu võimatu eristada.
Tamme kohta sain lugusid lähimas talus elavalt 48-aastaselt Ülo Kõvalt. Mees kõneles, et Mustahamba talu jagati enne II maailmasõda kaheks: Suure-Tamme ja Tammeharu taluks. Tema on nüüd Suure-Tamme talu peremees. Vanu lugusid mäletas ta oma vanaisalt. Ühe loo järgi olevat Mustahamba talu nimi tulnud selle järgi, et kunagi ammu olnud talus sulaseks lätlane, kellel suus must hammas.
Tamme kasvama hakkamise kohta rääkinud vanaisa rahvaloo. Talumees jätnud tamme põllul kasvama väga äbariku välimuse pärast. Mees mõelnud, et mis ma tast ikka maha löön, kasvagu edasi. Sellepärast tamm nüüd nii haraline olevatki, et ta nooruses madal ja vilets välja nägi, seletas Ülo.
Kord, kui vanaisa lapselapsega puid saaginud, jutustanud ta Ülole, et nende pere on väga rikas. Suguvõsa pärimuse järgi pidi tamme juurte alla olema maetud kulda, aga ega selle väljakaevamisega kiiret ei ole. Sedasama arvas nüüd ka Ülo.
Hiljem sain juttu ajada Ülo ema, 82-aastase Elfriede Kõvaga. Tema teadis, et tamme kõrvale olevat maetud üks sõdur. Noormees oli tahtnud I maailmasõja ajal sõjaväest koju põgeneda ja lastud siin selle eest maha. Kui pärisin tamme koores olevate ristide päritolu kohta, selgitas ta, et Mustahamba tamm oli vanasti ristipuu. Iga kord kui surnuvoor Ruusmäelt Rõuge surnuaeda sõitis, lõigati lahkunu mälestuseks tamme tüvesse rist. Varem olnud tüve koores näha kümneid riste, millest nüüd enamik kinni kasvanud.
Autor: Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003
Allikas: http://www.eestigiid.ee/?SCat=40&CatID=0&ItemID=1310
Puu tüve uurides leidsin, et selle kooresse oli kunagi ammu uuristatud väikesi riste. Viis nendest olid selgesti märgatavad, kuid mitmed nii kinni kasvanud, et krobelises korbas oli neid peaaegu võimatu eristada.
Tamme kohta sain lugusid lähimas talus elavalt 48-aastaselt Ülo Kõvalt. Mees kõneles, et Mustahamba talu jagati enne II maailmasõda kaheks: Suure-Tamme ja Tammeharu taluks. Tema on nüüd Suure-Tamme talu peremees. Vanu lugusid mäletas ta oma vanaisalt. Ühe loo järgi olevat Mustahamba talu nimi tulnud selle järgi, et kunagi ammu olnud talus sulaseks lätlane, kellel suus must hammas.
Tamme kasvama hakkamise kohta rääkinud vanaisa rahvaloo. Talumees jätnud tamme põllul kasvama väga äbariku välimuse pärast. Mees mõelnud, et mis ma tast ikka maha löön, kasvagu edasi. Sellepärast tamm nüüd nii haraline olevatki, et ta nooruses madal ja vilets välja nägi, seletas Ülo.
Kord, kui vanaisa lapselapsega puid saaginud, jutustanud ta Ülole, et nende pere on väga rikas. Suguvõsa pärimuse järgi pidi tamme juurte alla olema maetud kulda, aga ega selle väljakaevamisega kiiret ei ole. Sedasama arvas nüüd ka Ülo.
Hiljem sain juttu ajada Ülo ema, 82-aastase Elfriede Kõvaga. Tema teadis, et tamme kõrvale olevat maetud üks sõdur. Noormees oli tahtnud I maailmasõja ajal sõjaväest koju põgeneda ja lastud siin selle eest maha. Kui pärisin tamme koores olevate ristide päritolu kohta, selgitas ta, et Mustahamba tamm oli vanasti ristipuu. Iga kord kui surnuvoor Ruusmäelt Rõuge surnuaeda sõitis, lõigati lahkunu mälestuseks tamme tüvesse rist. Varem olnud tüve koores näha kümneid riste, millest nüüd enamik kinni kasvanud.
Autor: Hendrik Relve. Põlispuud. Tln., 2003
Allikas: http://www.eestigiid.ee/?SCat=40&CatID=0&ItemID=1310